Teinekord räägitakse,
et seotud olla räppmuusika
musta kultuuriga,
aga küsimus küsida tuleb,
et mis pole?
Väga sügavale ulatuvad juured,
erinevas keeles eksisteerivana.
Kui seda kuuled,
siis kõnnid tulitavail sütel,
Tõmban taevasse jutte
ja ütlen, et on langevad.
Langetõbiste paraad
käis läbi hip-hopi kõlakasti.
Raadiost liiga palju paska lasti.
Öelgem ausalt, et see pole see õige asi,
mida kuulatud sai ajast vanast,
ma pole elanud kuldajas,
õiges paigas,
ent südames leidis see õige koha.
Muusika ja luule sümbioos
on koos surmav kombinatsioon
igale kõrvale. Kui seda kuuled ja kohtad
kuula, mida pritsin välja sulest,
siis oled seal, kus mitmerindelised tuled.
Ei istu enam rahulikult sohval,
ei kuula stereost.
See on sõjatander, oled osagi sina sellest loost.
Osa hiphopi marsist,
väsin‘d oled sinagi ju farsist,
millega rikutakse süvamõtteline aines.
Sest
mustade bluusist, kollaste konfuutsist,
valgete kunsti,
on mitmekihilised sõnaraied
nüüd elimineeritud.
Mis juhtus meie kõigi muusaga,
kes rahakohvriga meid vägistas.
Paljud mehed jooksidki õnge,
hiljem niit suu läbistas.
Enam midagi tarka ei ütle,
nende hip-hop nad häbistas.

Keerulised seisud,
seisan ühe jalaga hauas,
teise jalaga maa peal.
Pole ikka seda neidu üles leidnud,
kes hip-hopina külastab mind iga päev.
Ootan veel kaua, kuniks teda näen.
Keerulised seisud.

Öeldakse, et mida vanem vein,
seda parem.
Ent ometi tõdeme,
et jumal kõnnib kummalisi teid,
mu silmis on säde.
On nii iga muusikastiiliga,
et alati suudetakse kõik hea ruineerida.
Kui küsimus on rahas,
siis minu jaoks pole see probleem,
sest alati on neid, kes lähevad musta teed.
Alati on neid, kelle jaoks parem seis,
trepiaste üleval, võtab küüdi,
arusaamatult ümber on püünis,
räägib vaid sellest palju kulda kraabib küünis.
Ei ole maha müün‘d end igamees,
ent pakutakse kõigile.
Oled kui paranoiline, pagev küülik.
Kes põgeneb kuradi eest.
Kolm tilka verd hüübib
üsna kähku.
Ja näe! See on järjekordse hip-hop-hinge matus.
Kui ütled tänapäeval,
et oled osa temast, tunned end seotuvana.
Siis seostatakse sind osakesena kõigest sellest pasast.
Vabandan väljenduslaadi,
kuid ei mõista siiamaani,
kui kiirelt maha müüdi mõned vennad.
Kraabin vana vinüüli,
ent ometi pean tõdema,
et uued veinid võivad olla väga head.
Rüüpan mõlemat.

Keerulised seisud,
seisan ühe jalaga hauas,
teise jalaga maa peal.
Pole ikka seda neidu üles leidnud,
kes hip-hopina külastab mind iga päev.
Ootan veel kaua, kuniks teda näen.
Keerulised seisud.

Ja millal tuleb ta,
ütleb isiklikult mulle mõned sõnad,
kui ilmutuslik jumal?
Tuleb ja kaob.
Või tuleb temagi kord kohver õlal?
Kas siis minagi pea pakku, käed raudu,
trumbid lauale laon?
Lihvin laudu, olen justkui suure suuga dinosaurus,
kes on pandud sööma liiga väikest almust.
Aga palun, hip-hop, kuula ära minu palvus....

Kuula ära mu palvus.