lyrics
Tuksub hetkeidee,
mõte lenneldes:
too hetk on pinev,
omamoodi hullumeelne
0-gravitatsioon tunne,
ma lendlen mõttes,
oma tundes,
ja kui hekt kord lõppes,
jäävad järelkajad, sunded
sunduslikud kohustused kohustustes
ja jäägu mulle mu anded,
oskus olla lõputustes.
Kui taevas lendlen
kui taevas sinine, päevakuma,
kui ei tunne, mida tunnen
kõik ühtlaseks värvituna,
kui vajun värvilisse unne,
see mu vaibuv sõna.
Vaibuv sõna
Kõik ühe hetke keskel.
Kõik on retkel...
Mu süda juba peksleb…
Selles hetkes on mu mõtted
On luuleskeemide tehted
On virtuooside võtted
Nii ma ekslen ja loen neid tekste
Liialt palju asju kinnitatud
Liig palju olen valet süljan'd
liig palju olen hüljan'd
Ei paradiisi pääse ma,
ta tee jääb avamatuks,
Et loojariiki pääseda,
mul jäävad vaid mu jutud
Võtta sõnast, kui härjal sarvist
ja visata sõnu õhku ja tuulde,
Luule sümbolid ja märgid
Ma veerin neid riime,
kuniks tulevad piirded
ja kadun'd selgemõistuslik aru
siis taevast appi palun
Kõik ühe hetke keskel.
Kõik on retkel...
Mu süda juba peksleb…
Selles hetkes on mu mõtted
On luuleskeemide tehted
On virtuooside võtted
Nõnda ekslen ja loen neid tekste.
Kuula, kuis selles riimis sured,
ses riimide tules oled...
Vaim kosmosesse mehita ning võta tähed,
kuid piisavalt vähe,
et piisavalt palju ütelda
On teised distantsid, printsiibid, mis mõttekinnisuses end ei ilmuta...
Luuleloome on puhas metafüüsika!
...
Kõik ühe hetke keskel.
Kõik on retkel...
Mu süda juba peksleb…
Selles hetkes on mu mõtted
On luuleskeemide tehted
On virtuooside võtted
Nii ma ekslen ja loen neid tekste
credits
from
EP,
track released July 1, 2013
license
all rights reserved